November on meeste tervise kuu ning algatuse „Pikema Sõpruse Päev“ raames toimus kolmapäeval Viru keskuses arutelu, kus vestlusringis osalejad – alates meestearstist kuni peapiiskopini – hindasid meeste tervise seisu kümnepunkti skaalal viie või kuue punktiga.
Vestlusringis osalesid meestearst dr Kristjan Pomm, olümpiavõitja Gerd Kanter, peapiiskop Urmas Viilma, Tele2 juht Margus Nõlvak ning „Pikema Sõpruse Päeva“ algataja Rain Vääna. Jutuajamist suunas õhtujuht Tõnis Milling.
Arutelus osalejad tõdesid, et mehed on hakanud viimastel aastatel oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama, kuid vaja on siiski edasist müksamist ja suunamist, et nad jõuaks tihemini tervisekontrolli ning tervislikumate eluviiside juurde.
Kristjan Pommi sõnul saaks igaüks tegeleda ennetustegevusega. „Kaebuste puudumine ei tähenda, et tervist ei peaks kontrollima. Olemas on erinevad terviseseisu jälgivad nutilahendused, riske saab ette ennustada. Mõeldes suguvõsas esinenud haiguste peale võiks tulla tervisekontrolli, kui kellelgi on varasemalt esinenud näiteks eesnäärme vähki. Oma teadlikkust saab tõsta ja ka tervist ette prognoosida,“ lausus ta.
Gerd Kanteri hinnangul ei toimi vabatahtlikud asjad nii hästi ning ka meeste tervisekontrolli suunamiseks oleks vaja jõulisemat sekkumist – näiteks võiks kontrollis käimise siduda pensioni- või maksusoodustusega, mis stimuleeriks meest arsti juurde minema. Täpselt sama moodi nagu autoga minnakse tehnoülevaatusele, kui vastav tuli armatuurlaual põlema läheb.
Urmas Viilma tõdes, et peamiseks küsimuseks on see, kuidas viia mehed meditsiinisüsteemiga kokku. „Miks ei võiks Eesti riik anda sõnumi ja näiteks mõne tähtpäeva puhul teha mehele meeldetuletuse, et ta läheks tervisekontrolli. Vaja on anda signaal, et midagi tuleb teha. Arvan, et selline meeldetuletus ja pehme lähenemisviis on oluline ja aitab mehe otsa peale.“
Margus Nõlvaku sõnul on terviseteemad üha enam saanud ka tööelu osaks. „Oluline on teadlikkus ja tasakaal. Ületöötamine pole popp, seda pannakse tähele. Ületöötamine on suur ebaefektsiivsuse näitaja,“ märkis ta, viidates ka sellele, et ettevõtted toetavad tervislikke eluviise. „See on tööandja väärtuspakkumise osa, et inimene saaks tegeleda oma tervise ja hobiga. See seotud ka vaimse tervisega.“
Rain Vääna lausus, et tema unistuseks on see, et iga Eesti kodanik läbiks igal aastal tervisekontrolli: „Oluline on see, et sa oleksid arsti vaateväljas, et see oleks süsteemne ja keegi ei vajuks kusagile ära.“ Kui Eesti riigi strateegiliseks eesmärgiks on tervelt elatud aastad, siis oleks Rain Vääna sõnul ka oluline, kui ühiskonna liidrid hakkaks terviseteemadel rohkem rääkima. „Sellest võiks saada söögilaua jutt.“
Vestlusringis osalejad leidsid üksmeelselt, et oluline on füüsilise ja vaimse tasakaalu otsimine ja saavutamine – see puudutab kõiki.
Lisaks vestlusringile toimus Viru keskuses ebatraditsiooniline moeshow, kus oma valdkonnas tuntud mehed astusid ülla eesmärgi nimel üles hoopis modellidena.
Fotograaf: Karli Saul